Värskeltavaldatud uuring näitas, et bioplastid võivad tekitada suuremat kahju planeedi olulisimale liigile – vihmaussidele – kui tavalised plastid.
Esmatähtis pole see, millest plast on tehtud, vaid see, kas plast laguneb looduses looduslikul teel ja ohutult … või mitte.
Materjale, mida soovitatakse plasti alternatiivina, tuleks põhjalikult testida, enne kui neid laialdaselt mitmesugustes toodetes kasutatakse.
Bioplaste propageeritakse üha enam kui keskkonnasõbralikke alternatiive plastikule ning neid kasutatakse tekstiilides ja toodetes, sealhulgas rõivastes, niisketes salvrätikutes ja menstruaaltoodetes.
Polüester, viskoos ja lüotsell
Materjalide mikrokiud satuvad keskkonda pesupesemisel, reoveesetete kasutamisel väetisena või tekstiiltoodete lihtsa kulumise kaudu.
Hoolimata kogu maailmas toodetavate ja müüdavate biopõhiste toodete kasvavatest kogustest, on nende võimaliku mõju kohta erinevatele liikidele ja ökosüsteemidele vähe uuringuid tehtud.
Selle probleemi lahendamiseks testiti ajakirjas Environmental Science and Technology avaldatud uuringus tavapäraste polüesterkiudude ja kahe biopõhise kiu – viskoosi ja lüotselli – mõju vihmaussidele, mis on kogu maailmas muldade tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega liigid.
Bioplastid tapavad vihmausse rohkem kui tavaline plast
Uuring näitas, et polüestrikiudude kõrge kontsentratsiooni korral suri 30% vihmaussidest 72 tundi pärast kokkupuudet, samas kui biopõhiste kiududega kokkupuutunud vihmausside suremus oli palju suurem – kuni 60% lüotselli puhul ja 80% viskoosi puhul.
Teises katses kasutati kiudude hulka, nagu see võiks reaalsetes tingimustes olla. Viskooskiude sisaldavas pinnases oli vihmausside paljunemisvõime väiksem kui polüesterkiududega pinnases. Lüotselli kiude sisaldavates muldades aeglustus vihmausside kasv.
Mikroplastireostust on niigi keeruline vähendada
Teadlaste sõnul näitab uuring, kui keeruline on üleilmselt mikroplastireostuse ohu vähendada. Ühtlasi nõitab uuring, et uusi materjale peab enne laiemat kasutust põhjalikult testima.
Uuring viidi läbi projekti BIO-PLASTIC-RISK osana, mida juhtisid Plymouthi ülikooli ja Bathi ülikooli teadlased.
Bioplastide ökoloogilise mõju kohta pole piisavalt andmeid
Dr Winnie Courtene-Jones, uuringu juhtivautor ja praegu Bangori ülikooli merereostuse lektor, ütles: “2022. aastal toodeti maailmas üle 320 000 tonni biopõhiseid ja biolagunevaid kiude ning uuringud näitavad, et sellest märkimisväärne kogus sattus keskkonda. Siiski pole tõendeid nende ökoloogilise mõju kohta. Meie uuring on näidanud, et biopõhised kiud avaldavad vihmaussidele – keskkonna toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega loomadele – mitmekülgset kahjulikku mõju. See rõhutab täiendavate tõendite kogumise tähtsust enne, kui tavapärase plasti alternatiivid tehakse veelgi laiemalt kättesaadavaks.
Nn biolagunevad teekotikesed on kahjulikumad !
Uus uuring on järg varem avaldatud uuringule, milles rõhutati, et kokkupuude biolagunevates teekottides kasutatavate materjalidega võib põhjustada vihmaussi populatsioonide kuni 15% suuremat suremust ja avaldada kahjulikku mõju vihmausside paljunemisele.
Uuring avaldati vaid paar nädalat enne seda, kui maailma liidrid kogunevad Lõuna-Koreas Busanis, et pidada läbirääkimiste viimast vooru võimaliku ülemaailmse plastilepingu üle.
Plasti piiramise leping on ülioluline!
Professor Richard Thompson OBE FRS, uuringu vanemautor ja Plymouthi ülikooli rahvusvahelise mereprügi uurimisüksuse juht, osaleb nendel aruteludel koos poliitikakujundajate, teadlaste ja teiste delegaatidega kogu maailmast.
Ta lisas: “On selge, et koos ringlussevõtu ja korduskasutusega nõuab plastireostusega võitlemine kasutatavate ja toodetud plastide koguste vähendamist. Kasvab huvi alternatiivsete materjalide vastu, mida saaks kasutada plasti asendajana, kuid uuringutulemused rõhutavad veelgi uute materjalide katsetamise tähtsust asjakohastes keskkonnatingimustes enne laialdast kasutuselevõttu. Usun kindlalt, et plastireostuse kriisi on võimalik lahendada, kuid sõltumatud teaduslikud tõendid aitavad meil lahenduste otsimisel vältida soovimatuid tagajärgi.”
Vt https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acs.est.4c05856
Loe ka The Lancet: Kliimamuutuse tekitatud terviseohud tegid rekordi