Põhjalik analüüs paljude kaitsemeetmete tõhususe kohta üle kogu maailma. Enam kui pool maailma SKTst on otseselt ja tugevalt loodusest sõltuv.
Hiljuti teadusajakirjas Science avaldatud uuring annab seni tugevaimad tõendid selle kohta, et looduskaitse on edukas ning et kaitsemeetmete laiendamine saab peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja seda isegi tagasi pöörata. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võib viia ökosüsteemi kokkuvarisemiseni ning ka inimkonnale katastroofiliste tagajärgedeni. Looduskaitse saab aidata kliimamuutuste mõju vähendada.
Enam kui 44 000 liiki on dokumenteeritult väljasuremisohus
Esmakordse tervikliku looduskaitsemeetmete mõju metaanalüüsi tulemused on üliolulised, kuna enam kui 44 000 liiki on dokumenteeritud kui väljasuremisohus. Sellel on tohutud tagajärjed ökosüsteemidele, mis stabiliseerivad kliimat ja tagavad miljarditele inimestele puhta vee, elatusvahendid, kodude ja kultuuri säilitamise ning muud hea ökosüsteemi pakutavad hüved.
Valitsused võtsid hiljuti vastu uued ülemaailmsed eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja tagasipööramiseks, mistõttu on veelgi olulisem mõista, kas looduskaitse meetmed toimivad.
“Kui vaadata ainult liikide vähenemise trendi, oleks lihtne arvata, et me ei suuda kaitsta bioloogilist mitmekesisust, kuid te ei näeks täit pilti,” ütles Penny Langhammer, uuringu juhtiv autor ja Re:wildi asepresident. “Me näitame selle dokumendiga, et kaitse tähendab tegelikult bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist ja tagasipööramist. On selge, et looduskaitse peab olema prioriteediks ning saama märkimisväärseid lisaressursse ja poliitilist toetust kogu maailmas, samal ajal kui me tegeleme bioloogilise mitmekesisuse vähenemise süsteemsete teguritega, nagu jätkusuutmatu tarbimine ja tootmine.”
Tohutu mahuga teaduslik analüüs
Kuigi paljudes uuringutes vaadeldakse üksikuid kaitseprojekte ja sekkumisi ning nende mõju võrreldes meetmete puudumisega, ei ole neid kunagi koondatud ühte analüüsi, et näha, kuidas ja kas kaitsemeetmed üldiselt toimivad. Kaasautorid viisid esmakordselt läbi metaanalüüsi 186 uuringust, sealhulgas 665 uuringust, mis vaatlesid paljude looduskaitseliste sekkumiste mõju kogu maailmas ja aja jooksul. Uuringud hõlmasid üle sajandi kestnud kaitsemeetmeid ja hinnati meetmeid, mis on suunatud bioloogilise mitmekesisuse erinevatele tasanditele – liikidele, ökosüsteemidele ja geneetilisele mitmekesisusele.
Metaanalüüsis leiti, et kaitsemeetmed – sealhulgas kaitsealade rajamine ja haldamine, invasiivsete liikide likvideerimine ja tõrje, ökosüsteemide säästev majandamine, elupaikade kadumise vähendamine ja taastamine – parandasid enamasti bioloogilise mitmekesisuse seisundit või aeglustasid selle vähenemist 66% juhtudest. Ja kui kaitsemeetmed toimivad, siis on need väga tõhusad.
Väga head näited
💚 Kahel Florida barjäärisaarel Cayo Costa ja North Captiva läbiviidud invasiivsete ja probleemsete kohalike röövloomade ohjamine aitas viivitamatult ja oluliselt parandada kaljukilpkonnade ja tiirude pesitsemise edukust, eriti võrreldes teiste tõkkesaartega, kus kiskjate ohjamist ei rakendatud.
🌴 Kongo basseinis oli metsade majandamiskava alusel väljastatud raiekontsessioonide puhul raadamine 74% väiksem kui ilma metsamajandamiskavata kontsessioonide puhul.
🌴 Näidati, et kaitsealad ja põlisrahvaste maad vähendavad märkimisväärselt nii metsade raadamist kui ka tulekahjude tihedust Brasiilia Amazonases. Metsade raadamine oli 1,7–20 korda suurem ja inimtegevusest põhjustatud tulekahjud toimusid väljaspool kaitseala piire neli kuni üheksa korda sagedamini kui sees.
💚 Tehistingimustes lõhede üleskasvatamine ja seejärel vabastamine suurendas Chinooki lõhe looduslikku populatsiooni Salmoni jõe vesikonnas Idaho keskosas, avaldades minimaalset negatiivset mõju looduslikule populatsioonile. Haudejaama kalad andsid keskmiselt 4,7 korda rohkem täiskasvanud järglasi ja 1,3 korda rohkem täiskasvanud teise põlvkonna järglasi kui looduslikult paljunevad kalad.
Need tõesti toimivad
“Meie uuring näitab, et kui kaitsemeetmed toimivad, siis need tõesti toimivad. Teisisõnu viivad need sageli bioloogilise mitmekesisuse tulemusteni, mis ei ole mitte ainult natuke paremad kui mitte midagi tehes, vaid mitu korda paremad,“ ütles artikli kaasautor ja Kentil ülikooli looduskaitseteadlane Jake Bicknel. “Näiteks on ohustatud liikide arvukuse suurendamiseks meetmete võtmisel nende arv sageli oluliselt suurenenud. See mõju on peegeldunud suures osas juhtumiuuringutes.”
Isegi vähestel juhtudel, kui kaitsemeetmetega ei õnnestunud liikide või ökosüsteemide kahanemist taastada või aeglustada (võrreldes tegevuseta jätmisega), said looduskaitsjad teadmistest kasu ja oma meetodeid täiustada. Näiteks Indias põhjustas invasiivsete vetikate füüsiline eemaldamine vetikate leviku mujale, kuna protsess purustas vetikad paljudeks tükkideks, võimaldades nende levikut. Looduskaitsjad võiksid nüüd rakendada teistsugust strateegiat vetikate eemaldamiseks, mis on tõenäolisemalt edukad.
See võib selgitada, miks leiti seos uuemate kaitsemeetmete ja bioloogilise mitmekesisuse positiivsete tulemuste vahel – kaitse muutub aja jooksul tõenäoliselt tõhusamaks. Muud selle korrelatsiooni võimalikud põhjused hõlmavad rahastamise suurendamist ja sihipärasemaid sekkumisi.
Mõnel juhul, kui kaitsega ei õnnestunud bioloogilisele mitmekesisusele kasu tuua, said tahtmatult kasu hoopis teised kohalikud liigid. Näiteks oli merihobuste arvukus kaitsealadel väiksem, kuna merekaitsealad suurendavad merihobuste vaenlaste – kaheksajalade – arvukust.
💚 Lootuseks on ruumi 💚
“Oleks liiga lihtne kaotada igasugune optimism, pidades silmas jätkuvat bioloogilise mitmekesisuse vähenemist,” ütles uuringu kaasautor ja dotsent Joseph Bull Oxfordi ülikooli bioloogiaosakonnast. “Siiski näitavad meie tulemused selgelt, et lootuseks on ruumi. Looduskaitselised sekkumised tundusid olevat enamasti paremad kui tegevusetus – ja kui ka polnud, olid kaotused suhteliselt väikesed.”
Photo by Ollivier Girard/cifor.org
Enam kui pool maailma SKTst sõltub otseselt loodusest!
💸 Enam kui pool maailma SKTst, peaaegu 44 triljonit dollarit, sõltub mõõdukalt või tugevalt loodusest. Varasemate uuringute kohaselt nõuaks kõikehõlmav üleilmne looduskaitseprogramm investeeringuid vahemikus 178–524 miljardit USA dollarit, keskendudes peamiselt eriti kõrge bioloogilise mitmekesisusega riikidesse.
2022. aastal oli loodust hävitavate fossiilkütuste ülemaailmsete toetuste väärtus 7 triljonit USA dollarit. See on 13 korda suurem summa, kui on igal aastal vaja planeedi kaitsmiseks ja taastamiseks. 💸 Tänapäeval investeeritakse maailmas looduskaitsesse igal aastal üle 121 miljardi USA dollari ning varasemad uuringud on leidnud, et tõhusa ülemaailmse looduskaitseprogrammi kulude-tulude suhe on vähemalt 1:100.
Looduskaitse toimib! Investeerige kaitsealadesse!
“Kaitsemeetmed toimivad – seda näitab teadus meile selgelt,” ütles Claude Gascon, Global Environment Facility strateegia ja operatsioonide direktor. „Samuti on ilmne, et positiivsete mõjude kestvuse tagamiseks peame rohkem investeerima loodusesse ja jätkama seda jätkusuutlikult. See uuring tehti kriitilisel ajal, mil maailm on kokku leppinud ambitsioonikates ja vajalikes ülemaailmsetes bioloogilise mitmekesisuse eesmärkides, mis nõuavad kaitsemeetmeid täiesti uues ulatuses. Selle saavutamine pole mitte ainult võimalik, vaid ka meie käeulatuses, kui see on asjakohaselt prioriteediks seatud.”
Analüüsis väidetakse, et rohkem tuleb investeerida just kaitsealade tõhusasse haldamisse, mis jääb paljude kaitsemeetmete nurgakiviks. Kooskõlas teiste uuringutega leitakse selles uuringus, et kaitsealad toimivad üldiselt väga hästi. Ja teised uuringud on näidanud, et kui kaitsealad ei tööta, on see tavaliselt kehva juhtimise ja piisavate ressursside puudumise tagajärg. Kaitsealad on bioloogilise mitmekesisuse pidurdamisel veelgi tõhusamad, kui need on hästi varustatud ja hästi majandatud.
Me vajame rohkem ja rangeid uuringuid, mis käsitlevad kaitsemeetmete ja tegevusetuse mõju rohkemates riikides, näiteks neid, mis käsitlevad saastekontrolli tõhusust, kliimamuutustega kohanemist ja liikide säästvat kasutamist.
Range analüüs
“IUCN on rohkem kui 75 aastat edendanud looduskaitsepraktikate jagamise tähtsust kogu maailmas,” ütles IUCNi peadirektor Grethel Aguilar. “Käesolevas artiklis on analüüsitud kaitsetulemusi sama rangel tasemel kui rakendusvaldkondades nagu meditsiin ja inseneritöö, näidates tõelist mõju ja suunates seega ümberkujundavaid muutusi, mis on vajalikud looduse kaitsmiseks kogu maailmas. See näitab, et looduskaitse tõesti toimib, alates liigist kuni ökosüsteemi tasemeni kõigil mandritel. See analüüs, mille juhib tähelepanu Re:wild koostöös paljude IUCNi liikmete, komisjoni ekspertide ja töötajatega, juhatab sisse uue ajastu looduskaitsepraktikas.
🦁
Thomas Brooks, IUCNi kaasautor ja juhtivteadur
“See uuring pakub äärmiselt olulisi usaldusväärseid tõendeid kaitsemeetmete mõju kohta.”
🐧
Stuart Butchart, BirdLife Internationali juhtivteadur
„Tunnistades, et looduse kadumine ja degradeerumine avaldab tagajärgi kogu maailma ühiskonnale, võtsid valitsused hiljuti vastu terve rea bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärke.Uus analüüs on siiani parim tõend selle kohta, et kaitsesekkumised muudavad olukorra, aeglustades liikide populatsioonide ja elupaikade kadu ning võimaldades neil taastuda. See toetab tugevalt loodusesse tehtavate investeeringute suurendamist, et täita riigid endale võetud kohustusi.”
🐋
Jamie Carr, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse juhtimise kaasautor ja teadur, Leverhulme’i antropotseeni bioloogilise mitmekesisuse keskus, Yorki ülikool, Ühendkuningriik
„See töö kujutab endast tohutut pingutust paljudelt looduskaitsespetsialistidelt, kes kõik on pühendunud maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tagasipööramisele. On julgustav tõdeda, et teiste looduskaitsjate varasematel töödel on olnud loodusele positiivne mõju, ja ma loodan siiralt, et meie leiud inspireerivad praegu ja tulevikus töötavaid inimesi oma jõupingutusi suurendama.”
🐬
Piero Genovesi, ISPRA, IUCN SSC invasiivsete liikide spetsialistide rühma kaasautor ja juhataja
„Liigid ja ökosüsteemid seisavad silmitsi dramaatilise kriisiga ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kava on kiireloomuline üleilmne üleskutse tegutseda. See artikkel näitab, et invasiivsete võõrliikide likvideerimisel, kontrollimisel ja majandamisel on kaitse seisukohalt suurim mõju ning see võib aidata praeguseid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suundumusi ümber pöörata, päästes potentsiaalselt sadu liike väljasuremisest. Kui tahame 2030. aastaks saavutada kokkulepitud bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid, on oluline, et valitsused ja rahastajad toetaksid võitlust invasiivsete võõrliikide vastu.”
🐢
Mike Hoffmann, Londoni Zooloogiaühingu kaasautor ja metsloomade taastamise juht
“Selle uuringu suurim edusamm on selle tõendite mass. Võime osutada konkreetsetele näidetele, näiteks kuidas vangistuses kasvatamine ja taasasustamine on hõlbustanud sarvedega orüksi naasmist Tšaadi loodusesse, kuid need võivad tunduda pisut erandlikud. See uuring tugineb enam kui 650 avaldatud juhtumile, et näidata, et kaitsevõidud pole haruldased. Konserveerimine enamasti toimib – paraku on see ka enamasti oluliselt alarahastatud.”
🐢
Madhu Rao, IUCNi kaitsealade maailmakomisjoni esimees
„Kuna ambitsioonikate bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030 on jäänud vähem kui kuus aastat, on tõhusate kaitsemeetmete võtmiseks väga kiire. Saame kasutada tõestatud meetodeid, et kaitsta loodust, näiteks kaitsealasid, ja suurendada neid tegeliku kaitsemõju saavutamiseks. See uuring näitab selgelt, et kaitsemeetmed on edukad. Peame need lihtsalt mõõtkavasse viima.”
🌱
Jon Paul Rodriguez, IUCNi liikide ellujäämiskomisjoni esimees
“Igaüks, kes on seotud looduskaitsega, on olnud tunnistajaks looduse võimele uueneda ja kasvada, kui selleks on antud võimalus. Kalapüügi keelutsoonidest kuni ökoloogilise taastamiseni maismaal ning loomade, seente ja taimede taastamise jõupingutusteni on palju näiteid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisest ja tagasipööramisest. Langhammer ja tema kolleegid sünteesivad teadmisi kaitsemeetmete mõju kohta ja näitavad, et tõenditel põhinevad kaitsemeetmed tõepoolest toimivad enamikul juhtudel, mitte ainult mõne valitud näite puhul. Looduse hävitamisele kulub palju rohkem raha kui kaitsele ja taastamisele. Autorid näitavad, et tasakaalu kallutamine looduse kasuks aitab meil tõenäoliselt saavutada maailma ambitsioonikad bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgid.”
🌱
Gernot Segelbacher, Freiburgi ülikooli konservatsioonigeenispetsialistide rühma kaasautor, professor ja kaasesimees
“Säilitamine on oluline! Kuigi me kuuleme nii sageli liikide vähenemisest või väljasuremisest, näitab see uuring, et saame midagi muuta.”
🌿
Stephen Woodley, IUCNi kaitsealade maailmakomisjoni kaasautor, ökoloog ning teaduse ja bioloogilise mitmekesisuse asejuht
„Maailm vajab lootust, et looduskaitsemeetmed suudavad peatada ja tagasi pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. See artikkel näitab, et mitmed kaitsemeetmed on väga tõhusad. Peame neid lihtsalt rohkem tegema.”
Loe ka Plast või loodus – mis on laste arenguks parim?
Lisainfo: https://www.science.org/doi/10.1126/science.adj6598 ja https://www.rewild.org/
One of the studies in the meta-analysis looked at a nationwide REDD+ program In Guyana that reduced tree cover loss by 35%, which is equivalent to 12.8 million tons of avoided carbon emissions. Photo by Andrew Snyder, Re:wild