Seks sügava une ajal on “kuulsaks” saanud läbi vägistamist-ahistamist käsitlevate kohtuprotsesside. Kuid tegemist on tõepoolest olemasoleva haruldase haigusseisundi seksomniaga, mille all kannatajad enamasti ise abi otsima ei kipu.
Esiteks ei mäleta unesseksijad tõesti mitte midagi ning olukord on ärevust ja/või piinlikustunnet tekitav mõlemale partnerile. Teiseks tunneb seksomnia all kannatav inimene tihti süütunnet, viha, eitab toimunut või soovib asja kiiresti unustada. Ainsaks lahenduseks on aga arsti poole pöördumine, sest selline diagnoos on olemas ja on ka mõned soovitused ning ravimid, mis aidata saaks.
Tavapärastest käitumismallidest erinev
Praegustel andmetel toimub enamus unesseksimise juhtumitest sügava, unenägudeta une (NREM) ajal. Enesestimuleerimine, seksuaaltegevusele viitavad häälitsused ja liigutused; seksuaalse läheduse otsimine, tihtilugu tavalisest agressiivsusem ja brutuaalsem seks ning vägistamine on märksõnad, millega seda seisundit kirjeldatakse. Mõnikord märkab sümptomeid esmalt partner, toakaaslane või vanemad, sest need on selgelt tavapärasest käitumismallidest erinevad. Kaaslased võivad märgata ka seda, et nende partner on mõnel ööl seksuaalselt agressiivsem, kuigi on ka esinenud vastupidiseid juhtumeid, kus unesseksimine on hellem ja enam partneri rahuldamisele suunatud kui tavaliselt.
Mis ei ole seksomnia?
Asja ei tohi segi ajada seksuaalsete unenägude nägemisega, erutuse, spontaanse seemnepurskega jmt, sest need on erinevad asjad.
Photo by Kamaji Ogino.
Mis see siis on?
Seksomnia on suhteliselt uus jaotus haiguste klassifikatsioonis, sest esimeseks videomaterjali ja somnograafia abil kirjeldatud juhtumiks peetakse lugu aastast 1986, kus 34-aastane mees mastrubeeris igal ööl sügava une ajal vaatamata sellele, et ta seksis ka iga päev täie teadvuse juures olles. Haigete hulgas on nii naisi kui mehi, viimased näib olevat rohkem. Naiste puhul kirjeldatakse eelkõige eneserahuldamist. Seksomnia uurimise teebki raskeks asjaolu, et enamus ilmnemise juhtudest on ennustamatud. Esimene teadustöö, mis püüdis häiret klassifitseerida, tehti 1996. aastal Kanadas. Eraldi sündroomina käsitletakse seda aastast 2005. Aastaks 2020 oli kirjeldatud vaid 116 seksomnia juhtumit.
Haiguse, trauma, viiruse või pikaajalise stressi poolt kurnatud keha ergutamiseks!
Õigus ja õiglus
Advokaadid on kasutanud seksomniat süü ülekandmiseks ohvrile või kaitseargumendina vägistamisprotsesside puhul. Paljudel juhtudel ei jõua sellised asjad üldse kohtusse ning ohver seisab fakti ees, et juba lõpetatud uurimist uuesti avada pole võimalik. Iga empaatiat omav inimene ütleb, et selline olukord on ebaõiglane ning frustratsiooni tekitav.
On juhtumeid, kus ohvri kohta on väidetud, et tal oli või on seksomnia ja seetõttu ei saa väidetavat vägistajat süüdistada, sest tema arvas, et ohver on nõus. Ja siis on need juhtumid, kus vägistaja või ahistaja kaitseb ennast seksomnia sildiga, sest uneseisundis tehtud tegude eest ei saa inimest ju karistada.
Mis viitab seksomniale?
Erinevaid unesseksimise viiteid on palju: uneskõndimine või rääkimine; raske hingamine ja südame löögisageduse tõus, higistamine, masturbeerimine, tugevad tõuked, kellegi teisega eelmängu või vahekorra algatamine, tühi või klaasistunud pilk, ei reageeri välistele signaalidele, ärkamisraskused, eitamine teadvusel olles jne.
Mis soodustab unesseksimist?
Sekssomnia tõenäosust suurendavate tegurite hulka kuuluvad unepuudus, äärmine kurnatus, liigne alkoholi ja uimastite tarvitamine, ärevus, stress, halvad magamistingimused, halb unehügieen, vahetustega või eriti stressirohke töö, obstruktiivne uneapnoe, rahutute jalgade sündroom, refluks, ärritunud soole sündroom, migreen, epilepsia, peatrauma, Parkinsoni tõbi, lapsepõlve seksuaaltrauma, uneskõndimine, mõned ravimid.
Photo by Anna Alexes.
Kuidas sellega hakkama saada?
Esimesena mainitakse muidugi alati head unehügieeni ja psühholoogiga või psühhiaatriga konsulteerimist, sest vaja võib minna ka ärevusevastaste ravimitega sekkumist, mis on enamasti päris tõhusad. Mõned on end ööseks üksi magamistuppa lukustanud või magamistoa uksele häiresüsteemi pannud. Võimalik, et kui ravida mõnda seksomniaga seotud häiret, kaob ka haigus. Aga kõige tähtsam on vähendada oma stressi taset ning rääkida avameelselt oma partneriga, et negatiivsete emotsioonidega hakkama saada ning ravi ajaks tuge leida.
Allikad: Journal of Clinical Sleep Medicine, MNT Lisalugemist leiad ka siit: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35388549/
Loe ka Et hästi, rõõmsalt ja kaua seisaks, peab fibroblaste treenima!
One thought on “Seks unes – kas see on ka tegelikult võimalik?”