Miks meeldib pariislastele merevetikate ja tofu salat? Kas itaallased prooviksid mardikavarrast? Kui palju noori poolakaid on “toiduuuendajad”? Üha rohkem loodust kaitsvaid inimesi vähendavad lihasöömist.
Inimesed loobuvad tavapärastest valguallikatest (nt veise-, sea- ja linnuliha ning piimatooted) või piiravad nende tarbimist, eelistades toitu, mille keskkonnamõju on väiksem. Need on nn alternatiivsed valgutoidud, mis võivad põhineda kaunviljadel, vetikatel, seentel, vähilaadsetel ja putukatel.
Alternatiivsete valkude kohalik tootmine suurendab nende proovimise tõenäosust
Euroopas toodetakse ja müüakse tehis-bio-liha ja uusi valgutoite päris aktiivselt. Uuringuid tehakse kah, aga erinevate riikide inimeste võrdlust “alternatiivlihasse” suhtumise osas pole palju uuritud.
SWPS-i ülikooli teadlased koos Saksamaa, Taani, Kreeka, Norra ja Itaalia ekspertidega analüüsisid 25 uuringut, mis viidi läbi 18 Euroopa riigis. Keskenduti eelkõige Taani, Soome, Poola, Tšehhi, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriigi ja Saksamaa andmetele.
Reklaam
Tervislik ja eetiline teoorias, aga kuidas on lood praktikaga?
Uuringud näitavad, et paljud tarbijad hindavad hübriidtooteid, st neid, mis sisaldavad tavalist ja alternatiivset valku, kõrgemalt kui lihatooteid tervislikkuse, eetilisuse, keskkonnasõbralikkuse ja toitainete poolest. Seda trendi täheldatakse eelkõige Taani tarbijate seas, aga on näha ka näiteks Ühendkuningriigis ja Hispaanias.
Positiivsed hoiakud ja uskumused ei tähenda aga alati kavatsust selliseid tooteid osta.
60% ostukavatsuste uuringutest näitavad, et Taani tarbijatel on suhteliselt madal valmisolek kõneksolevaid tooteid ka päriselt osta. Ühes uuringus oli ainult 46% neist valmis ostma hübriidliha (toode, mis ühendab taimi ja liha), võrreldes 63% tarbijatega Hispaanias ja 53% Ühendkuningriigis.
Poolas on toidu-uuendajaid vähe
Uuringud näitavad, et Poola ja Tšehhi tarbijatel on Taani ja Saksamaa tarbijatega võrreldes vähem teadmisi uuenduslike toiduainete kohta.
Neid mustreid tuleks arvesse võtta sellistes riikides nagu Poola, kus on suur lihatarbimine (võrreldes kaunviljadega), selgitab Hanna Zaleśkiewicz.
Saksamaa ja Poola tarbijate (vanuses 55 +) võrdlus näitas, et poolakate teadmised uuenduslike toiduainete kohta olid oluliselt kehvemad, nad olid otsustes kõhklevamad ja ostsid selliseid tooteid harvem.
73 % Saksamaa noortest on toiduinnovaatorid või varased järgijad
Saksamaa noorte uuring näitas, et neist 73% on “toiduinnovaatorid” (st need, kes ostavad toote varsti pärast seda, kui uuenduslikud toidud on müügile tulnud) ja “varased järgijad” (need, kes ostavad pärast mõningast kaalumist).
Poolas, Tšehhis ja Slovakkias oli “toiduinnovaatoreid” ja “varaseid järgijaid” aga vaid 24–36% noortest. Kui Saksamaa noorte seas ei täheldatud suurt vastumeelsust uuendusliku toidu ostmise vastu, siis Poolast, Tšehhist ja Slovakkiast oli sellise meeleoluga 13–17% noori.
Putukas taldrikul?
Analüüs näitab, et kõik tarbijad ei soovi putukapõhiseid toite osta. Ainult 18–22% Ühendkuningriigi ja Hispaania inimestest on valmis selliseid tooteid ostma. Rootsi ja Soome inimesed on putukapõhise toidu suhtes positiivsemate veendumustega kui Saksamaa ja Tšehhi tarbijad. Ka Itaalia tarbijad valivad selliseid tooteid palju harvemini kui Põhja-Euroopa või Lääne-Euroopa (nt Taani, Belgia) tarbijad.
Toidukultuur ja toitumisharjumused Põhja-Euroopas võivad olla viimastel aastakümnetel muutunud, samas kui Itaalia toidukultuuri peetakse Euroopa üheks tugevamaks. Seal on üle 200 toiduaine, kus lihal on oluline roll.
Merevetikad vallutavad kosmopoliitseid linnu
Teatud linnades on täheldatud spetsiifilisi erinevusi uute toitude aktsepteerimises ja huvis nende vastu.
Maa-linna erinevusi ei saa enamasti seletada linna suurusega, vaid pigem konkreetse linna multikultuursuse ja kosmopoliitsuse määraga, kommenteerivad teadlased.
Näiteks sellistes linnades nagu Pariis ja Helsingi, mis on etniliselt mitmekesisemad, on tavaliselt ka suurem tarbimine kui linnades, kus inimesed on etniliselt vähem erinevad. Selliste suuremate linnade tarbijatel on tõenäolisemalt võimalus käia ka restoranides jm söögikohtades, mis pakuvad alternatiivset kööki või tutvustavad uudseid toidutrende, sealhulgas alternatiivset valku.
Hea näide on Pariis, kus merevetikatel põhineva toidu keskmine tarbimine on kõrgem kui 5 teises Prantsusmaa linnas. Seda võib seletada suhteliselt suure Aasia päritolu elanike arvuga, kelle jaoks merevetikatel põhinev toit on tuttavam.
Uuring: Geographical context of European consumers’ choices of alternative protein food: A systematic review
Loe ka: Õige toit on ärritunud soole puhul tõhusam kui ravimid
Reklaam
CBD õli tilgad, kapslid, kanepi proteiinibatoonid ja kanepitooted lemmikloomadele leiad siit!